Taustainfo

Koolituse täpne ülesehitus ja rõhuasetused kooskõlastatakse ettevalmistuse käigus. See koosneb teoreetilisest loengust ja praktilisest õppest. Kindlasti on vajalik eelkohtumine ja ajutine ligipääs Teie meediamonitooringule.

Teoreetiline loeng käsitleb teleintervjuu eripärasid, selgitab kuidas intervjuuks valmistuda, millised on teleintervjuu valmimise etapid alates ajakirjaniku helistamisest kuni teleesinemise ja hilisema montaažini välja. Mis juhtub pärast intervjuu andmist ja kuidas valmib lõplik saatelõik? Käsitleme kogu protsessi ka ajakirjaniku pilgu läbi (nt kuidas vastata, et tal oleks intervjuud mugav kasutada ja et tsitaat ikka jõuaks eetrisse? Mida peab kaamera ees olles arvestama (kehakeel, miimika, parasiitsõnad, riietus, meik, kuhu vaadata)? Kuidas kaamerahirmu vähendada?
Seda kõike tehakse läbi interaktiivse vormi koolitusel osalejate ja koolitajate senisele kogemusele tuginedes. Olukordade visualiseerimiseks esitatakse näitlikustavaid videolõike.

Koolituse tulemus

Organisatsiooni kõneisikud edastavad avalikkusele oma sõnumeid arusaadavalt ja veenvalt ning neil on laiapõhjalised teadmised tänapäevase meedia toimimisest. Selle raames tutvustame meediasuhete praktikat ja teletöö toimemehhanisme ning kaameraproovi käigus saavad kõik kõneisikud osaleda treeningus.

Esimeseks treeninguosaks on reaalsete teleintervjuude läbimäng kaameraga, mis hõlmab endas „püstist intervjuud“ päevakorras oleva teema kohta ning „telesaate istuvat otseintervjuud“ põhjalikult valmistunud saatejuhtidega.

Hiljem analüüsime esinemisi video vahendusel.

Koolituse järgselt:

— koolitatavad on teadlikumad teleintervjuu andmise eripäradest,
— nad on saanud intervjuu andmise praktilise kogemuse,
— oskavad paremini intervjuuks valmistuda, sõnumit edastada ning telekaamera ees esineda,
— tõusnud on teadlikkus sellest, kuidas luua endale võimalikult sobiv keskkond intervjuu andmiseks.

Koolituse eeltegevused

Lepingu sõlmimine ja eelkohtumine koolitusvajaduse, ruumide, toitlustamisvõimaluse jms täpsustamiseks. Koolitusmaterjalide tootmine (kriitilised küsimused arvestades iga esineja valdkonda, individuaalsed tööd, videolõikude otsimine televisiooni eetrisse jõudnud intervjuudest, teoreetilise osa ettevalmistus kaasaegsetest uudisväärtustest). Vajadusel mõne uuringumeetodi kaasabil vajaduse täpsustamine (küsitlus, intervjuu jms) täpse programmi väljatöötamiseks. Ajakava planeerimine – vähemalt kaks nädalat enne koolituse algust. Täpsustatud vajadusele vastava programmi väljatöötamine – nädal enne koolituse algust.

KOOLITUSPROGRAMM

Meediasuhete alused ja intervjueerimine
Seminaris vaatame üle, millised on meediasuhete põhireeglid ja võimalused. Analüüsime olulisemaid riske. Käime läbi peamised meediasuhtluse olukorrad ja nende iseärasused, seda kõike arvestades osalejate praktilist kogemust.

Intervjuu televisioonile
Esinemine televisioonis on kõige keerulisem intervjuu vorm. Koolitus vaatleb, mida tuleb intervjuu ettevalmistamisel silmas pidada ning soovitab, mil moel ajakirjanikuga intervjuu eel suhelda, kuidas ennast kaamera ees mugavalt tunda, milliseid võtteid kasutada ja kuidas usutavana mõjuda.

Videotreening
Videotreeningus püütakse maksimaalselt jäljendada kaamera ees reaalsuses ettetulevaid situatsioone. Intervjuu vormis toimuval treeningul jäljendatakse nii tõsiseid aruelusid kui ka provotseerivaid küsimusi ja olukordi. Kõik intervjuud salvestatakse ja seda analüüsitakse hiljem koos osalejatega.

Videote läbivaatus ja analüüs koos grupiga
Treenerid koos grupiga vaatavad läbi kõik salvestatud lühiintervjuud, analüüsitakse ja tehakse tähelepanekuid kogu grupi kohta. Antakse individuaalseid soovitusi.

Järeltegevused
Pärast koolitust saab iga osaleja video oma esinemisega ja teksti soovitustega.

TV3 Uudiste endine toimetaja, tänane kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas tegev ettevõtja ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Hiljem nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonide juures kommunikatsioonijuht ja avalike suhete osakonna juhataja. Pikaajaline esinemis- ja intervjuutreeningute läbiviija.

2000-2002 ETV saate “Mida teha, kui on juhtunud?” toimetaja ja saatejuht;

1995-1998 TV3 (alguses RTV) uudiste ja teiste telesaadete ankur ning toimetaja;

1991-1995 ajakirjanik erinevates ajakirjandusväljaannetes (Ajaleht “Meie meel”, Vikerraadio, TOP Raadio, Raadio 2, Uudisteagentuur ETA jm).

2018 -… saadete “Hommik!” ja “Õhtu!” saatejuht, juhtinud üle 250 saate otse-eetris, Aasta Meelelahutaja 2019;

2018 – “Aastavahetus Kanal Kahega” saatejuht;

2015 – 2018 Kanal 2 ajakirjandusliku telemagasini “Radar” ajakirjanik, teinud üle 70 uuriva teleloo;

Saadete “Kes tahab saada Tallinna linnapeaks?” ning “Kanal 2 Suur presidendidebatt” vastutav toimetaja;

2011-2015 Delfi/Eesti Päevalehe spordiajakirjanik ja – ülekannete kommentaator/reporter, kajastanud kohapeal Sotši olümpiamänge.

Miks kommunikatsioonilahendused ja mida see praktikas tähendab

Kommunikatsioon on meie definitsiooni kohaselt eelkõige ühise tähenduse loomise teenistuses. Meie sõnumid, soovid ja tagasiside jõuavad adressaadini ainult sellisel juhul, kui me mõistame ja usaldame teineteist. Seega ei ole kommunikatsioonilahenduste loomine oma olemuselt ainult teate väljastamine ja sihiku sättimine vaid tegelike tulemuste saavutamine sõltub konsultandi kogemusest ja ümbritsevast arusaamise võimest. Tsiteerides oma head kolleegi Raivo Palmarut: „Kõik elusolendid, sh inimene, on kõike muud kui passiivsed. Inimesed ise ja kõik see, mida nad teevad, ei ole kaugeltki ainult keskkonna poolt esile kutsutud ja nad ei reageeri selle muutustele pimedalt. /—-/ Nii indiviidi kui ka sotsiaalse süsteemi kohastumise määrab indiviid või sotsiaalne süsteem ise. Me ei ole puunukud elu näitelaval, keda liigutavad keskkonnast tulevad nöörid ja meie kognitiivne aparaat ei ole passiivne organ, mis saab väljapoolt informatsiooni ja reageerib alati sellele vastavalt. /—-/ Sotsiaalne ei ole mingi inimeste (nagu Rousseau’l), tegevuste (nagu Meadil ja Parsonsil) või suhete kogum (nagu Marksil), vaid kommunikatsioonisüsteem (nagu Luhmannil). Siit saab pikemata selgeks kommunikatsiooni keskne roll ühiskonnas ja kommunikatsiooniteaduse võimalused probleemide seletajana ja lahendajana.” Praktikas tähendab see, et tuleb, mitte lihtsalt mehhaaniliselt (näiteks) pressiteateid vorpida vaid mõelda, milline on kogu kommunikatsioonitöö mõju ja missugune sihtrühmade eelhoiak.

Miks tähelepanutööstus ja mida see praktikas tähendab?

Siin on minu eeskujuks olnud David Nordforsi mõtted, kes on veendunud, et ilma tähelepanu saavutamata ei ole võimalik ühise tähendusruumi loomisega alustada. Ilma tähelepanuta puudub igasugusel kommunikatsioonil mõte. Kommunikatsioonijuhte ja ajakirjanikke peab Nordfors ühtemoodi tähelepanutööstuse töötajateks, kellest esimesed on organisatsioonide ja inimeste teenistuses ning teised tegutsevad avalikkuse huvides. Omast kogemusest võin kinnitada, et ka kommunikatsioonijuhid ei saa kvaliteetset tööd teha eetikat ja üldist hüve silmas pidamata. Tsiteerides tema tööd, mis räägib tähelepanust innovatsiooni loomise mõttes: „Communication is vital, and that the different attention workers maintain the innovation ecosystem by brokering intangible assets, creating a shared language and setting the agenda for the future./—-/ In a fullfledged attention economy the goal is simply to get either enough attention or as much as possible. Recall now what I pointed out earlier: if you have a person’s full attention, you can get them to perform physical acts, ranging from moving their eyes to follow you, to raising their hands, to applauding, to bringing you a glass of water, to handing you a sandwich, or, as is not uncommon in the case of rock groupies or sports fans, having sex with you (to cite a notorious example).“ Praktikas tähendab see lisaks tavapärastele suhtekorralduslikele vahenditele ka turundustegevuste kaasamist. Tuleb silmas pidada, et tähelepanu saavutamine eeldab loomingulisust, sõnum peab olema nähtav ja eristuv. NB! Mitte ainult tähelepanu iseeneses ei ole tähtis! Oluline on hilisem sihtrühma hoiakute või käitumise muutus, kuid ilma tähelepanu äratamata on see võimatu.