Kommunikatsioon on viimaste aastate üks kasutatumaid mõisteid. Eriti siis, kui ollakse sunnitud tunnistama vigu (kes poleks kuulnud põhjendust, et „tegemist on kommunikatsioonihäirega“?), aga ka juhtudel, kus on vaja edastada häid uudiseid või kinnistada oma sõnumeid.
Me soovime keskenduda viimasele:

Iga ettevõte või organisatsioon väärib, et tema sõnumid jõuaksid sihini mõistetuna ning efektiivselt. Tiina Hiob ja Mart Soonik kutsuvad üles kasutama rätsepülikonnana Teie jaoks valmis õmmeldud ekspertiisi, mis on teostatud Teie soovide kohaselt, koostöös Teiega ning aitab kaasa efektiivse kommunikatsiooni tagamisele.
Selleks eksperdid reeglina analüüsivad avalikkusele nähtavat kommunikatsiooni (veebilehed, sotsiaalmeedia, reklaamid ja muu kaubakommunikatsioon, arhitektuuri ja ruumiga seotud lahendused jmt ), meediasuhteid ja kehtiva visuaalse identiteedi norme. Sel moel on teil võimalik saada välisvaates terviklik pilt kogu organisatsiooni kommunikatsioonist.
Organisatsiooni kommunikatsiooniekspert analüüsib ja sõnastab üheskoos teiega organisatsiooni kommunikatsiooni tugevusi ja nõrkusi ning pakuvad välja lahendusi tänastele muredele.

Sõnadega suhtlus

Organisatsioonid kasutavad sõnu oma väärtustest, eesmärkidest ja tehtust rääkimiseks. Seda loetakse sihtrühma poolt pidevalt muutuvas ühiskondlikus kontekstis. Seepärast on vajalik, et keegi väljastpoolt teie kontorit vaatab otsa kõigele sellele, mille kaudu pöördute oma töötajate, partnerite või laiema avalikkuse poole. Tihti loevad pealtnäha väikesed detailid, mis kirjutajale enesele märkamatuks jäävad, teksti edasise saatuse.
Veelgi ootamatum on peegeldus, mis vaatab vastu meedia analüüsist. Ajakirjanikud pole teie tegevuste turundajad. Seepärast sõnumid moonduvad või kustuvad täielikult ja esialgsed tekstid ning asjalikult esitatud tsitaadid saavad hoopis uue tähenduse. Siingi on võimalik meediasuhete tööriistakast kriitilise pilguga üle vaadata ja organisatsioon teadlikumalt valitud teele suunata.

Sõnadeta suhtlus

Ettevõtte, organisatsiooni, brändi unikaalsus, olemus, lubadused ja väärtused kajastuvad peale verbaalse väljenduse ka selle visuaalsuses.
Organisatsiooni kommunikatsiooniekspert teenistuses võib olla üllatavalt palju visuaalseid vahendeid, ei pea piirduma vaid logo ning sellega seonduvaga – see võib osutuda liiga “napisõnaliseks”. Teisalt ei pruugi ka visuaalne rikkus alati hea olla – seda siis, kui selleks kasutatavad vahendid pole allutatud ühtsele eesmärgile ega räägi sama lugu.
Mõlemal juhul on abiks kaardistada kõik kasutatavad visuaalsed vahendid ning analüüsida nende potentsiaali olla ettevõtte kommunikatsioonile toeks, seda jõustada ning samas luues ka sobiva emotsionaalse fooni suhtlusele.

Saame pakkuda

— Ajakirjanduses ilmununud materjalide ja avalikest allikatest kättesaadava info analüüsi.
— Eksperdi soovitusi organisatsiooni korporatiivkommunikatsiooni (sh meediasuhete) arendamiseks.
— Ettevõtte CVI (Corporate Visual Identity), kõikide rakendatavate visuaalsete vahendite konstruktiivset analüüsi ja muudatuste vajaduse hindamist.
— Eksperdi tuge ettevõtte või brändi graafiliste lahenduste loomiseks, CVI strateegiliste aluste määratlemiseks.

Tiina Hiob on reklaami ja imagoloogia õppekava üks loojatest, selle kuraator ja juhtiv õppejõud.

TLÜ reklaamiõppega on ta olnud seotud selle algusaegadest alates koos Talis Bachmanni ja Linnar Priimägiga. Tema käsitlusaladeks on üldistatult reklaamiteooria ja -psühholoogia, visuaalne kommunikatsioon ning brändikujundus.

Organisatsiooni kommunikatsiooniekspert rollis on ta kaasatud reklaamikampaaniate hanke- ning hindamiskomisjonides, reklaamiauhind „Kuldmuna“ žüriis ja Eesti Tarbijakaitseameti reklaami nõukojas.

Töötasin ajakirjanikuna aastatel 1991-1998 (sh kolm ja pool aastat TV3 uudisteankruna) ja alates 1998 aastast kommunikatsioonijuhina erinevates organisatsioonides, sh viis aastat Sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajana. Viimati nimetatust pärineb minu esmane kokkupuude tervisekommunikatsiooniga. Aegade jooksul olen osalenud nii tervisekommunikatsiooni teemaliste uuringute kui ka sotsiaalkampaaniate läbiviimisel. Olen läbi viinud ligi paarkümmend kommunikatsiooni auditit nii Eestis kui välismaal. Magistrikraadi omandasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, minu uurimistöö teemaks oli töötajate motivatsioon ja rahulolu. Ülikoolis loengute pidamisega alustasin EBSis 2001 aastal ja 2006 aastast olen seotud Tallinna Ülikooliga. Minu põhiliseks valdkonnaks on praktilise suunitlusega õppeained, eelkõige organisatsiooni kommunikatsioon. 2015 aastal olin koolitaja programmis „Tervise ilmajaam“, mille eesmärk oli kõikides maakondades tõsta tervise edendajate suutlikkust enese projekte ellu viia ja vajalikke sihtrühmi kaasata. Tänasel hetkel olen kommunikatsiooni ettevõtte MSMedia juhataja ja õppejõud Tallinna Ülikoolis.